Miks valida Eesti Raudtee?
- Vaba läbilaskevõime nii raudteel kui sadamates
- Vaba konkurents
- Väga heas korras taristu, mis võimaldab põhitrassidel liikumiskiiruse kuni 160 km/t reisirongidele ja 80 km/t kaubarongidele
- Süvasadamad, mis võimaldavad käidelda kuni 300 000-tonnise DW laevu
- 1500-meetrised jaamateed piiri- ja vahejaamades, mis võimaldab käidelda pikki ronge
- Kvaliteetne ja usaldusväärne liikluskorraldus – tagab kiire vaguniringluse
- Eesti Raudtee võtab Koidula ja Valga piirijaamas vastu ronge kaaluga kuni 5200 tonni või 57 standardühikut ning Narva piirijaamas 5600 tonni või 57 standardühikut. Erikokkuleppel Oktoobriraudteega on Narva piirijaamas võimalik vastu võtta ronge, mis kaaluvad kuni 7000 tonni või 71 standardühikut.
- Geograafiline asukoht, mis võimaldab kiire juurdepääsu olulistele tõmbekeskustele
Ärikliendile
Eesti Raudtee investeerib pidevalt nii omavahenditest kui ka koos Euroopa Liidu struktuurivahenditega raudtee ja selle ümbruse korrashoidu ja arendusse. Panustatud on raudtee uuendamisse, reisiplatvormide renoveerimisse, tee parandamisse rongide kiiruse tõstmiseks ning kvaliteedi kasvatamisse reisijate veol, sh jalakäijate tunnelite ja sildade ehitusse ning korrashoidu.
Eesmärk on viia kogu raudtee infrastruktuur vastavusse sõidukiirustega kuni 160 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele ning tagada ohutum ja väiksema vibratsiooni- ja müratasemega rongiliiklus.
Raudteetransport on transpordiliikidest üks keskkonnasäästlikumaid, sest selle ressursi-, energia- ja ruumikulu ühiku (tonnkilomeetri, reisijakilomeetri) kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil.
Ühe rongiga sõitva inimese kohta eritub kahe kolmandiku võrra vähem süsinikdioksiidi kui ühe, üksi autos sõitva inimese kohta. Rongide energiakulu on 8 korda lennuki omast väiksem. Kui lennutransporti võrrelda rongitranspordiga inimkilomeetri kohta, siis lennuk on rongist 10 korda energiakulukam.
Rules and fees
Infrastructure Track Access Charges calculator (indicative)
Ärikliendi kontaktid
test
test
Ports
Via railroad connections in Estonia, goods can be transported to seven ports, the largest of which is Muuga Harbour owned by the Port of Tallinn. Estonian ports are practically ice free and most of them have ample space for new developments. The easternmost port – Port of Sillamäe - is situated merely 25 km from the Russian state border.
Port of Tallinn
Port of Tallinn (AS Tallinna Sadam) is Estonia’s largest cargo and passenger port complex that fills an important function in the Estonian transport system and national economy as a whole. Considering both the number of passengers and trade flows, the Port of Tallinn that operates in the form of a state enterprise also constitutes the largest port complex on the Baltic Sea. The Port of Tallinn consists of five harbors: Old City Harbour, Muuga Harbour, Paldiski South Harbour, Paljassaare Harbour, and Saaremaa Harbour.
Port of Sillamäe
Port of Sillamäe (AS Sillamäe Sadam) is the second largest maritime cargo port in Estonia, playing an ever increasing role in the Estonian and especially North-Eastern Estonian transport system and economy as a whole. The privately owned Port of Sillamäe sits only 25 km from the EU - Russian border, thus enabling efficient transit between the European Union and Russia and CIS nations. As a multifunctional port, the Port of Sillamäe benefits from infrastructures and superstructures that permit handling of all groups of goods from oil and bulk goods to container goods. The water depth at the quay is up to 16 m, enabling servicing of all ships entering the Baltic Sea through the Danish straits.