Eesti Raudtee investeerib pidevalt nii omavahenditest kui ka koos Euroopa Liidu struktuurivahenditega raudtee ja selle ümbruse korrashoidu ja arendusse. Panustatud on raudtee uuendamisse, reisiplatvormide renoveerimisse, tee parandamisse rongide kiiruse tõstmiseks ning kvaliteedi kasvatamisse reisijate veol, sh jalakäijate tunnelite ja sildade ehitusse ning korrashoidu.

Eesmärk on viia kogu raudtee infrastruktuur vastavusse sõidukiirustega kuni 160 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele ning tagada ohutum ja väiksema vibratsiooni- ja müratasemega rongiliiklus.

Raudteetransport on transpordiliikidest üks keskkonnasäästlikumaid, sest selle ressursi-, energia- ja ruumikulu ühiku (tonnkilomeetri, reisijakilomeetri) kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil.

Ühe rongiga sõitva inimese kohta eritub kahe kolmandiku võrra vähem süsinikdioksiidi kui ühe, üksi autos sõitva inimese kohta. Rongide energiakulu on 8 korda lennuki omast väiksem. Kui lennutransporti võrrelda rongitranspordiga inimkilomeetri kohta, siis lennuk on rongist 10 korda energiakulukam.

• Vaba läbilaskevõime nii raudteel kui sadamates.
• Vaba konkurents.
• Väga heas korras taristu, mis võimaldab põhitrassidel liikumiskiiruse kuni 160 km/h reisirongidele ja 80 km/h kaubarongidele.
• Süvasadamad, mis võimaldavad käidelda kuni 300 000-tonnise DW laevu.
• 1500-meetrised jaamateed piiri- ja vahejaamades, mis võimaldab käidelda pikki ronge.
• Kvaliteetne ja usaldusväärne liikluskorraldus – tagab kiire vaguniringluse.
• Eesti Raudtee võtab Koidula ja Valga piirijaamas vastu ronge kaaluga kuni 5200 tonni või 57 standardühikut ning Narva piirijaamas 5600 tonni või 57 standardühikut. Erikokkuleppel Oktoobriraudteega on Narva piirjaamas võimalik vastu võtta ronge, mis kaaluvad kuni 7000 tonni või 71 standardühikut.
• Geograafiline asukoht, mis võimaldab kiire juurdepääsu olulistele tõmbekeskustele.